Savi

Lisainfo: Lisatud Neljapäev, 24 November 2011 11:30; Viimati uuendatud Teisipäev, 21 Jaanuar 2014 10:21

ISELOOMUSTUS

Savil on madal ning seetõttu ka tervislik niiskustasakaal, kuivad saviseinad sobivad hästi puidu ning teiste orgaaniliste ehitusainestega kokkupuutesse, hoides ära viimaste kõdunemist. Savi reguleerib ka suurepäraselt siseõhu niiskustaset. Savi hingab ja on tulekindel, massiivsaviseinad isoleerivad heli, nii on see ka akustilises mõttes eeskujulik materjal. Puhas savi on lõhnatu, ei erita mingeid tervisele kahjulikke aineid ning mõjub takistavalt elektromahnetkiirguse levikule. Massiivsed saviseinad aitavad hoida ruumi sisetemperatuuri ühtlasena, sobivad perioodiliselt köetavate ahjudega ning aitavad seega ka küttekulusid kokku hoida, savil on hea survetugevus ning savikonstruktsioone võib ehitada ka oma jõududega, kui on võtta kogemusega juhendaja. Savi võib edukalt taaskasutada, savijäätmed on täiesti probleemitud – lammutatud saviehitised ei vaja mingit erikäitlemist ning need võib ladustada sinna, kuhu iganes täitepinnast vaja võib minna. Ning muidugi tuleb lisada, et savi on vägagi tihti tasuta kättesaadav ehitusplatsi lähinaabruses.

Kasutamine

Põletamata savi kasutatakse eeskätt ehitusmaterjalina – saviseinad, toortellised, krohv, ahjud, veetõkke- ja dekoratiivmaterjalid võiks olla levinumad näited. Põletades savi kasutatakse väga mitmesuguste ehitustelliste ja muidugi ka keraamikatoodete valmistamiseks.

Kättesaadavus

Suurepärase kvaliteediga ehituseks sobivat savi leidub piisavalt nii Eestis kui ka Lõuna-Soomes.

Eesti saviehitusest

Eesti saviehituse traditsioonid pole kuigi pikad, aga siiski on meil ette näidata pooleteise sajandi pikkune kogemus. Eesti saviehituse võib jagada nelja perioodi:

Esimene periood: 1850-1870. Ehitati ilma vundamendita.

Teine periood: 1870-1900. Ehitati peamiselt maamajasid, ilmus vundament ja puust akna- ja ukseraamid.

Kolmas periood: 1906-1914. Selle perioodi elumajadel on ukse- ja aknaraamid betoonist.

Neljas periood: 1920-1930. Savihooned ilmuvad linnadesse, nii on näiteks Tartus neid ka mitmeid tänapäevani säilinud.

Kogu Eesti lõikes on aga saviehitus traditsioonina kinnistunud eelkõige lõunapoolsetes maakondades. Küllap on siin oluline vahe ka mullastiku erinevustel – on ju Lõuna-Eestis savi väga tihti võimalik kaevata otse ehitusplatsil, mis muutis sellest ehitamise eriti hõlpsaks.

Eestis on saviehitustraditsioon säilinud, aga paljudes Euroopa maades on vastav oskusteave käibelt kadunud. Niisiis on siin vastavate uuringute tegemiseks olemas nii ajalooline taust kui ka head väljavaated saadud info edukaks kasutamiseks praktikas. Ala uurimisega tegeleb hetkel aktiivselt Eesti Maaülikooli maaehituse osakond – vaatluse all on erinevate täiteaineid sisaldavate savisegude mehaanilised ja soojuslikud omadused.

Savi omadused

Omadustelt on savi väga tervislik ja hea ehitusmaterjal. Kuna savil on omadus reguleerida ja tasakaalustada suhtelist õhuniiskust, siis on savihoone mikrokliima alati soe ja kuiv. Vastupidiselt näiteks kivihoonete külmale ja rõskele mikrokliimale. Puitkonstruktsioonide seisukohast on savi kasutamine ainuõige, sest tänu savi madalamale tasakaaluniiskusele liigub niiskus puidust savisse. Märkimisväärsed on ka savi soojusomadused, mis näiteks kergsavi puhul vastavad igati tänapäevastele ehitusnormidele. Lisaks sellel on savi arhitektuuriliselt väga hea materjal, kuna sellega on võimalik luua kergesti ümaraid ning voolujoonelisi vorme. Saviseinte suurimaks puuduseks on nende veekindlus, sest seinale voolav vesi võib tekitada juba lühikese aja jooksul seina sisse augud.

Saviseinad on 100% taaskasutatavad ja jäätmena loodusele täiesti ohutud

Erinevad ehitusviisid

Massiivsavi on Eestis enim levinud saviehituse vorm. Selle põhimõte seisneb selles, et savi tambitakse seina saalungite vahele või laotakse kihtidena üksteise peale. Sideainena lisatakse vahele juuri, oksi, kanarbikku või hakitud põhku. Sedasi ehitatud seinal säilib ka kandefunktsioon, mistõttu lihtsamate hoonete puhul pole puitkarkassi tarvis.

Kergsavi ehitustehnika on populaarsust kogunud just viimastel kümnenditel. Selle nimi tuleneb savisse lisatavate sideainete suurest osakaalust, milleks enamasti kasutatakse saepuru, höövlilaaste, linaluud, hakitud õlgi, kanepikiudu, purustatud pilliroogu ja kanarbikuvarsi. Sääraselt valmistatud seintel on väga head soojusomadused, vastates ka tänapäeval kehtivatele ehitusnormidele. Seinu võib valmistada nii saalungite vahele valatuna kui ka plokkidest. Kergsaviseinte kandva struktuuri moodustab puitkarkass.

Lisaks eelpoolnimetatud ehitusviisidele võib Eestis kohata ka plonnidest ehk põletamata tellistest ning puuhalg-saviseinu. Sarnaselt põletatud tellistele käib plonnidest ehitus tavalise müüriladumisena, sideaineks savi või lubjamört. Puuhalg-saviseinad on seevastu päris eriskummalised. Põhimõttelisetl on selllise ehitusviisi puhul tegemist puuriidaga, mis on saviga kinnipätsitud.

Kasutades järgnevaid viiteid leiad hulganisti vajaminevat infot saviehituse teenuste, ajaloo, koolituste, meistrite, õppematerjalide ja ka teadusteenuste kohta:

Lõuna-Eesti traditsiooniline saviehitus: seisund, kogemused ja saviehitustraditsioonide elustamine. Saviehitiste ajaloost, probleemid ja lahendused

http://www.vanaajamaja.ee/savimajadest/louna-eesti-traditsiooniline-saviehitus

Saviehituse meistrid, savitööd

http://www.vanaajamaja.ee/meistrid/savitood

Artikkel saviehituse ajaloost ja saviehitse traditsioonist Eestis

http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1324_1314.html

Ajaloolised käsiraamatud saviehitusest. Õppematerjalid PDF

http://www.loodusehitus.ee/opi-ja-ehita-meiega-koos/lugemiseks/category/2-saviehitus.html

Ajaloolised saviehituse käsiraamatud PDF

http://www.savikodu.ee/index.php/kaesiraamatud/savikaesriaamtud

Savikrohv, kergsavihooned. Info ja ehitusteenus.

http://www.alternatura.ee/savikrohv.html

Savist, liivast ja põhust väikeehitiste püstitamise info, teabe- ja õppematerjalid. Meistrite kontaktid.

http://www.savimaja.ee/

Hea Maja Pood - Traditsioonilised ja looduslikud ehitus- ja viimistlusmaterjalid, tööriistad, nõustamine, koolitused

http://www.heamajapood.ee/e-pood/

OÜ Saviukumaja - Savi- ja lubikrohvi müük, savimajade taastamine, parandamine, savihoonete ehitamine, savi- ja lubikrohvi tööd, saviplokid,

maalritööd looduslike värvidega

http://www.saviukumaja.ee/?id=2

Säästva Renoveerimise Infokeskus

http://www.renoveeri.net/

MTÜ HääOm - meistrid ja koolitused

www.heaom.ee/

Safran - Looduslike viimistlusmaterjalide müük

www.safran.ee/

Info kergsavi ja saviplokkide kohta

http://www.ehituslahendused.ee/et/teenused/saviehitus

Eesti Maaülikooli maaehituse teadusteenused

https://www.emu.ee/teadus/teadusteenused/maaehitus/

Säästva Renoveerimise Infokeskuse juhataja Tarmo Elvisto näitab, kuidas soojustada väsinud palgivahesid ja mis head omadused on Eesti oma savikrohvil. Video.

http://www.kodusaade.ee/vaata,409.html

Saviehitajate jm ekspertide kontakte:

Raivo Mändmaa

51 15 419

FIE Mart Hommik

kergsavi seinad, vanade savihoonete taastamine

52 07 757