Puu

Puu

_MG_urri_suured_haavad

 

KIRJELDUS JA OMADUSED:

Puu on puittaim, millel on püstine puitunud vars – tüvi. Puude iga on mitukümmend kuni mitu tuhat aastat.
Puid rühmitatakse lehtede (okaste) elukestuse järgi igihaljasteks ja heitlehisteks. Igihaljastel liikidel vegeteerivad lehed (okkad) mitu aastat ning ei varise kõik korraga vaid asenduvad järkjärgult uutega — igihaljal puul on kogu aeg rohelisi lehti (okkaid). Heitlehised liigid heidavad kõik lehed (okkad) talveks või kuivaks perioodiks — lehtede (okaste) eluiga on neil vähem kui aasta.
Puid rühmitatakse ka kõrguse ja eluea järgi.


Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kudet. Iseloomulik on siinkohal ligniini kogunemine rakuseina. Laiemas mõttes mõistetaksegi puidu all lignifitseerunud (puitunud) taimekudet.
Puidu kasutamine materjalina ja kütteainena on taimede kasutamise üks varasemaid viise.
Puit on väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega taastuv tooraine, mis kuulub tänini tähtsaimate taimsete saaduste hulka.
Puu sisaldab keskmiselt:
• Tselluloosi (40–50 %)
• Ligniini (20–30 %)
• Hemitselluloosi (20–30 %)
• lisaaineid (1–3 %, vihmametsapuudel kuni 15 %) rasvad, tärklis, sahharoos, valgud, fenoolid, vaha, parkained (ainult lehtpuudel), sterool, vaik, tärpentin
• Tuhk (0,1–0,5 %, vihmametsapuudel kuni 5 %)

 

KASUTAMINE:


Puit on üks mitmekesisemate kasutusvõimalustega tooraine üldse.
Selle lihtne ümber töötamine ja seega kaasnev madal energiavajadus  mängivad samuti olulist rolli ökoloogilisel kasutamisel.
Puidu pikaajaline kasutamine materjalina on oluline komponent CO2 ladustamisel ja väljendub positiivselt atmosfääri CO2-bilansile

Eelised ja puudused
Puit on suhteliselt peene paksuse puhul tugev ja elastne.
Puit on küllaltki vastupidav paljude keemiliste ainete suhtes. Näiteks, puit kahjustub alles siis kui keskonna pH-tase on alla 2 või üle 9.
Madala soojusjuhtivuse tõttu on puit väga hea soojusisolaator.
Üheks puidu puuduseks või eripäraks on tema ebaühtlane struktuur ja omadused. Näiteks tüvepuidu korral on üks põhilisemaid struktuuri hälbeid oksakohtade esinemine selles. Kõrvalekalduvad kasvutunnused või puiduvead hinnatakse tugevuse alusel enamasti negatiivseteks, kuid võivad samas olla esteetiliselt soovitud.
Puidu üheks halvaks küljeks on tema vastuvõtlikkus bioloogilistele teguritele. Ta on näiteks toiduks paljudele seentele (majavamm), putukatele ja bakteritele. Vastuvõtlikkus bioloogilisele lagunemisele on osaliselt seotud puidu niiskusega, sest vaid niiskunud puitu suudavad asustada ja lagundada puiduseened.
Veel üks puidu puudus on tema deformeerumine ehk puidu vormi muutumine nii koormuste kui ka niiskuse ja teiste keskonnatingimuste mõjul. Näiteks kahaneb puit vananedes, aga võib ka niiskusesisalduse vähenedes või kasvanud puus tekkinud pingete kadumisel iseeneslikult lõheneda. Teisalt põhjustab puidu hügroskoopsus ehk vee imamisvõime nii tema eluaja jooksul kui ka hiljem tema vormi muutumist.


Paljusid neist halbadest omadustest on võimalik niinimetatud konstruktiivse puidukaitsega vältida või vähendada. Selle hulka kuulub ka paljude vanade teadmiste ja tavade rakendamine puidu kasutamisel ilma kaasaegsete puidukaitsevahenditeta. Uuemaaegne moodus puit niiskuskindlaks ja vastupidavaks muuta on termopuidu-protsess.


Puidu põlevus on tema halvaks küljeks, kui seda ehitus- ja konstruktsioonimaterjalina kasutatakse. Samas jällegi - puit, mis paikneb tule suhtes ristikiudu ja kattematerjal, mis puidu ristlõigetest koosneb on üpris püsiv tule suhtes. Sellisel kujul kasutatakse puitu mõningatel juhtudel hoopis tulekahju tõkestamiseks: ristikiudu põlemisel tekib pinnale söe kiht ja see takistab soojuse kandumist puidu sisemusse. Ehitusviisi ja kaitsemeetmetega on võimalik puidu vastupidavust nii tulele kui keskkonnamõjudele tõsta. Puitehituse stabiilsus nõrgeneb tänu halvale puidu sisemisele soojusjuhtivusele tulekahju puhul aeglaselt; kandevõime väheneb peamiselt kandetarindite ristlõike vähenemise tõttu, mitte nende kuumenemise tõttu.

Pikaajalisel toimel kahjustab UV-kiirgus puitu. Seejuures laguneb ligniin ja vihmavesi uhub selle jäägid välja. Lisaks sellele muutub puit UV-kiirguse toimel halliks. Päikesekiirte mõju on tuntav puidu välimistel kihtidel ja seda annab vältida pigmendirikaste värvide kasutamisega.

Puit ehitusmaterjalina

Puit on üks vanemaid ehitusmaterjale, olles üksnes oma tuleohtlikkuse pärast  paljudes ehitustes tagasitõrjutud. Viimasel ajal on puidu tähtsus ehitusmaterjalina uuesti tõusnud, kuna ta on ökoloogiline ja taastuv. Lisaks ei reosta lagunev puit loodust.

Erinevalt metallist ei kanna puit elektrit edasi. Selletõttu ehitati kolmekümnendatel aastatel saatjamastid puidust, kusjuures antennitraat masti sees üles riputati. Väljaarvatud Gleiwitzi mast on kõik teised vanemad mastid nüüdseks maha lammutatud.
Tänapäeval kasutab Saksa Telekom AG Brückis kahte 54 meetri kõrgust puumasti, mis ehitati metallosi kasutamata. Nende otstarbeks on mõõdetavate antennide vastuvõtt. Tänu mastide metallivabale konstruktsioonile on võimalik häirevabalt diagramme välja mõõta.

Põhimõtteliselt poleks takistusi ka puust kõrghoonete ehitamisel. Kõrgeim puidust ehitatud hoone asub Magdeburgis, Saksamaal. See on Jahrtausendturm (avatud 1999. aasta Bundesgartenschau raames Elbauenpargi alal). Kõrgeim majandusliku kasutusega puumaja oma viie korrusega asub Espoos Soomes. Selle ehitust juhatas Soome firma Finnforest ja see valmis aastal 2005.


Puitu saab kasutada toorainena või ka töödeldud vormis soojusisolatsiooniks (näiteks fiiberisolatsiooniplaadid, balsapuit vedelgaasikonteinerite isolatsiooniks).
Puufiiberplaat on ka heade akustilise isolatsiooni omadustega. Keskmise paksusega fiiberplaate (MDF) kasutatakse vanemate ehituste restaureerimise juures sammuheliisolatsiooniks.
Puitu kasutatakse nii ehitusmaterjaliks, betooni vormimisel, vooderdusena, elektrimastidel kui ka raudteeliipritena ja tunneli- ning sillaehitustöödes. Varem kasutati okaspuitu kaevandus- ja tunnelitööde juures, kuna erinevalt lehtpuudest teeb ta murdumise eel häält.
Puitu kasutatakse mahutite ja silode ehitamisel, mis on mõeldud agressiivsete soolade säilitamiseks.
Üldiselt kasvab liimpuittalade kasutamine hallide katusekonstruktsioonides aga samas on esinenud ka niiskuskahjustustest tingitud talade kokkuvajumisi. Konstruktsioonide kandejõud on siiski piisavalt suur ning regulaarse kontrollimise puhul risk puudub.
Puit on üks vastupidavamaid ehitusmaterjale, kui see on korrektselt töödeldud, või kui ta kahjurite ning muude mõjude tõttu ei kahjustu.

Puit konstruktsioonimaterjalina
Puidu kui konstruktsiooni koostisosa tähtsus tõuseb fossiilse tooraine kahaneva kasutamise tõttu. Tal on suhteliselt väike tihedus, kõrge jäikus ja head omadused kuju säilitamisel pikaajaliste jõudude mõjul. Seda on hea töödelda ja samuti omab ta esteetilisi ning ergonoomilisi omadusi.
• Tisleripuit: saetud puit, lauad, prussid, mööblimaterjal ja akende raamikonstruktsioon
• Resonants- ehk kõlapuit - muusikainstrumentide jaoks
• Töödeldud puit - liimpuitplaadid, tisleri plaat ja vineer
• Tooraine puumaterjalidele nagu näiteks puitlaastplaadid, erineva paksusega fiiberplaadid või vineer
• Tööriistade käepidemed või varred
• Materjal mitmete spordivahendite tarbeks
• Ajalooliste veesõidukite ehitus


Taaskasutus, aineline ja energeetiline kasutamine
Puitu saab puhtal kujul probleemideta likvideerida seda kompostides või sellest põletamisega energiat võites. Vana- ja prügipuit kasutatakse põletusmaterjalina biomassitehases taastuv- ja CO2-neutraalse energia saamiseks. Veel üks ümbertöötlemise meetod on kõrge temperatuuri juures toimuv pürolüüs.
Küttepuit viitab uuestikasvava toorainena heale ökobilansile, kui seda uuesti istutatakse ja kasvatatakse. Puitu kasutatakse põletusainena puuahjudes.
Pürolüüsi abil on võimalik puidust ja teistest orgaanilistest ainetest palju keemilisi tooraineid valmistada, mis fossiilseid allikaid asendavad.
Muud ainelised kasutamisvõimalused:
• Suitsutamispuit - toiduainete konserveerimiseks
• Tselluloosi tooraine, millest valmistatakse sealhulgas paberit ja tselluloosiprodukte nagu tselluloid ja viskooskiud
• Tooraine keemiliste produktide jaoks nagu tõrv ja puusüsi.

Allikas: Wikipeedia.

 

LINGID:

www.puuinfo.ee - väga hea erialaportaal, palju puualast usaldusväärset infot.

Riiklikud institutsioonid,uurimisasutused,andmebaasid

www.envir.ee - EV Keskkonnaministeerium
www.rmk.ee - Riigimetsa Majandamise Keskus
www.keskkonnainfo.ee -Keskkonnainfo keskus, sisaldab ka metsaga seotud infot ja registreid
www.kik.ee
- Keskkonnainvesteeringute Keskus
www.eramets.ee - Sihtasutus Erametsakeskus

www.fao.org/forestry - ÜRO ( FAO ) metsanduse andmebaas
www.unece.org - ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni ( osalevad ka USA, Kanada jt. ) Puidukaubanduse osakond, ülevaated, prognoosid
www.efi.int - Euroopa Metsainstituut

www.innovawood.com - Euroopa ühendatud infovõrk metsa-, puidu- ja mööblitööstuse teadusuuringute, väljaõppe ja tehnoloogiasiirde jaoks INNOVAWOOD, liikmed on:

www.forest.fi - Soome metsanduse andmebaas
www.metla.fi - Soome Metsandusinstituut

www.skogssverige.se - Rootsi metsanduse ja tööstuse infoportaal
www.skogforsk.se - Rootsi Metsanduse Uurimisinstituut
www.tratek.se - Rootsi Puidutehnoloogia Instituut

www.treteknisk.no - Norra Puidutehnoloogia Instituut

www.infoholz.de - Saksamaa puidu ja metsa infoportaal
www.wald-online.de - Saksamaa metsanduse infoportaal

www.trada.co.uk - Inglismaa Puiduuuringute ja Arenduse Assotsiatsioon
www.chilternfire.co.uk - Ehitiste testimine, tuleohutus

www.ctba.fr - Prantsusmaa Puidu- ja Mööblitööstuse Tehnakeskus

www.woodnet.com - Belgia puidusektori infoportaal

www.coford.ie - Iirimaa Metsanduse Uurimis- ja Arenduskeskus

www.lvm.lv - Läti Riigimets
www.silava.lv - Läti Metsauuringute Instituut
www.ktc.lv - Läti Puidutööstuse Tehnoloogiakeskus

www.mi.lt - Leedu Metsanduse Uurimisinstituut
www.lvmi.lt - Leedu Metsade Majandamise ja Korraldamise Instituut

www.woodinfo.org - USA ja Kanada ühine infoportaal, 7 puidukaubanduse liitu
www.softwood.org - USA okaspuidu infoportaal Euroopas, annab ka üldisemaid turuanalüüse

 

Puidu kasutamine, eriti ehituses, selle propageerimine

www.puuinfo.fi - Soome Puuinfo, puitehituse juhendmaterjalid, tasuta tõmmatavad mahukad trükised, eriti platvormehituse kohta, AutoCAD

www.awc.org - Ameerika Puidunõukogu AWC
www.woodfocus.com - Kanada Puidunõukogu, ka tasuta arvutiprogrammid ( tollimõõdustik! )
www.woodforgood.com - Puitu propageeriv infoportaal, Suurbritannia

www.centrum-hout.nl - Hollandi Puuinfo

www.hout.be - Belgia Puuinfo

www.trae.dk - Taani puiduportaal

www.lignum.ch - Shveitsi puiduportaal

 

Ajakirjad

www.ttjonline.com - Timber Trade Journal ( UK ) võrguväljaanne

www.woodmags.com - Wood Design&Building ( Põhja- Ameerika ) võrguväljaanne, väidetavalt maailma ainus puitarhitektuuri alane ajakiri, tasuta mahalaaditava info ( kaasa arvatud fotod auhinnatud jm. ehitistest ) hulk on suur

www.holz-zentralblatt.com - Holz-zentralblatt ( Saksamaa ) võrguväljaanne, rahvusvahelised uudised ka inglise keeles

www.holzkurier.at - Holz Kurier ( Austria ) võrguväljaanne

www.jlj.gr.jp - Japan Lumber Journal, osa ka inglise keeles

 

Keskkonnainfo, sertifitseerimine

www.earthtrends.wri.org - World Resources Institute
www.ecoforestry.ca - Ökometsandus ( Kanada ), teadustööd internetis
www.pefc.org - PEFC kodulehekülg
 

Puidubörsid internetis

wwww.ihb.de - Internationale Holzboerse ( Saksamaa ), neljas keeles, võimalik liituda ka tasuta, et vaadata uudiseid
www.fordaq.com - Belgia, ostjad rohkem Lõuna- Euroopas, Prantsusmaal, Benelux
www.lesprom.com - Venemaa, liikmeid kõikjal, info vaatamine ei nõua registreerimist
www.asiatimber.net - Jaapan ja Aasia

 

Linkide allikas: puuinfo.ee