Uurimine

Viljandi KA tudeng pakub abi suitsusauna ehitajale

kdev_sann

Suitsusaun küdemas. Haanja looduspark, Võrumaa. Foto: Madis Rennu

Pakutas nõvvu ja api üte savvusanna ehitamisõs.

Inemiste huvi ja tahtminõ saija nõvvu hindäle vahtsõ savvusanna esitamise asjan vei Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse eriala üliopilase Andres Ansperi mõttõni panda kokko juhend-abimiis savvusanna ehitämise kotsilõ. Kona savvusanna omma prõlla inämb pruugin Lõunõ-Eestin, valisi tä ehitämises säändse plaaniga sanna, midä om Vana Võromaal tettü.

Juhend and tekstina tiidmisi savvusanna ehitamise traditsioonest Võromaal, juhatas materjali kokko-otsmise man, kõnõlõs pallo üts vai tõnõ asi aigu või võtta, määndsit tiidmisi ja  tüüriistu vajja om, ku pallo üts vai tõnõ asi rahan masma või minnä. Pildi’, joonissõ’ ja juhissõ’ omma abis ehitämise man. Juhend piäs nii hää saama, et ehitamisega kokko puttunu inemine saanu tuu perrä hindäle sanna pistü panda.

Tollõs, et juhendi häädüst ja õigsust pruuvi, om Andresel plaan seo suvõ joosul laskõ üts vai paar sanna juhendi abiga üles raku. Kõgõ rassõmb om Andrese sõnul vällä märki, ku pallu või “hobiehitäjal” üts vai tõnõ tüü aigu võtta – tuud tahtnu innekõkke täpsembas saija. Ja muiduki om tähtsä, kuis inemise timä kirotet jutust arrvu saava.

Üts Pärnumaa küläselts taht savvusanna tetä, a tõsõ sanna võinu üles raku kongi Vanal Võromaal. Seo teedäandmisega tahamigi avita Andresel löüdä seltskund vai peremiis, kiä taht juhatuse perrä hindäle savvusanna tetä.

Tähtsä ei olõ, kas sanna taht tetä üts taloperemiis, mõni küläselts vai sõpruskond, päätähtsä om, et sann tahetas lõpuni valmis tetä ja tuu jaos ka aigu om. Kimmähe piät saama ehitüslua ja rehkendämä piät ka tuuga, et materjalikullu tulõ ütsjago ja ehitamise man peris ütsindä toimõ ei tulõ. Andres pakk umalt puult api ni alostuse man ku ka ehitüse keerolidsembide kotuste man. Ehitüse käigin um võimalik kõrralda ka talossit vai opipäivi, et suuremba hulgaga mõni jagu tüüsid tettüs saa. Arvada om, et sannaragumisest tahetas tetä ka pilte ja võibolla ka mõnt jaku üles filmi – ka tollõs piäs osalise valmis olõma.

Kinkal asja vasta huvvi om, küsüge täpsembalt kas Andrese käest õkva (telefon 5819 1202, e-post See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. ), vai kirotagõ See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Savvusann ja sannakombestik om võrokõisi jaos tähtsä – seod tava um põlvõst põlvõ edesi ant. Savvusannatava lätt edesi sõs, ku eläse edesi savvusanna’ ja sannun käüdäs.

Savvusannu kotsilõ korjatas perimüst, pandas kokko raamatut Eesti kagunuka savvusannust, seo aasta joosul om mitmal puul Vanal Võromaal savvusannu ussõ külälisilõ vallalõ.

Teedüsse andsõ edesi Külli Eichenbaum, savvusannuga köüdet ettevõtmisi üts iistvõtja. Tel 5661 1924.

Allikas: Kylauudis.ee

Parmu ökokülas ajab rahvas piirituse asemel tõrva

2010 kevadel kirjutas Maaleht Kalev Raudsepast, kes kasvatab Taheva vallas Läti piiri ääres lihaveiseid ja tahab sinna ökoküla rajada.Nüüd, aasta hiljem, särab mees rahulolust — asjad on edasi arenenud.

Punastest tellistest laotud ümmargune tõrvaahi on see, mida Raudsepp esimesena näitab. “Ajasime sellega juba 40 liitrit tõrva,” patsutab ta muheledes ahju.
Uus ahi ehitati samale kohale, kus töötas Vene ajal tõrvavabrik. Toona oli ahi praegusest tükk maad suurem ja selle juures oli ametis neli meest. Raudsepal on abis peamiselt Urmas Kuusik naaberkülast.
“Männikände on vaja,” märgib vähese jutuga Kuusik tõrva põletamise tooraine kohta. “Ja mitte värskeid, sest neis on vett rohkem ja tõrva vähem. Vähemalt 20–30 aastat võiksid kännud enne metsas valmida.”
Kändude metsast kätte saamine on omaette kunsttükk. Vaatamata sellele, et need on aastakümneid maapõues pehkinud, hoiavad mõned juured ennast väga kindlameelselt sügavamates kihtides kinni.
“Kui masinamehed saaks panna käsitsi kände juurima, siis nad näeksid, kui abitud nad on,” arutleb ökoküla rajaja. “Tõenäoliselt osad väärtushinnangud muutuksid – nad väärtustaksid rohkem loodust ja hindaksid kõrgemalt oma masinaid.”

Parmu ökokülast lähemalt vt siit.

Allikas: Maaleht 22.03.2011

 

SRIK-i koostöö: loodusmaterjalide eksperdid

Ekspertide nimekiri, kes kaasatud ProNatMat projekti SRIK-i poolseteks konsultantideks ning juhendajateks.

Seisuga 01.03.2010

 

Nimi

Asutus/amet

Valdkond

Priit Penu

ekspert

traditsiooniline lubjatootmine

Henno Adrikorn

arhitekt

restaureerimine, säästev renoveerimine

Rene Valner

arhitekt

põhuehitus

Indrek Värv

restauraator

vanad ehitusdetailid (aknad ja uksed)

Vallo Varik

restauraator

puit- ja palkehitused

Kalle Kase

restauraator

vanamaterjali taaskasutus

Kadri Kallaste

restauraator

vanad ajaloolised tapeedid, pabermaterjalid

Juhan Teppart

konsultant

paberkrohv, looduslikud värvid, taaskasutus

Kermo Jürmann

konsultant

lubikrohvid, lubi kui ehitusmaterjal

Madli Väli

keraamik

savi kui voolimis- ja põletusmaterjal

Marko Kikas

spetsialist

kohalikud savikrohvid, savi kui ehitusmaterjal

Jüri Kuusmann

spetsialist

looduslikud värvid, lubikrohv

Virve Kiil

ekspert; konsultant

 

klaas; looduslikud värvid, taaskasutus

Peeter Puna

ekspert, lektor

ökoehitus, permakultuur; taaskasutus


Nimekiri täieneb projekti jooksul.

 

Kogemusi iseehitatud päikeseküttesüsteemiga

Vt artiklit portaalis bioneer.ee.

Eelteade: ProNatMat seminar Viljandis - 15-16.02.2011

 

IMG_8492-1024

Puutöötoa planeerimine Aimla mõisas. Foto - Joosep Metslang.

 

Projekti ProNatMat avalikul seminaril Viljandimaal 15 veebruaril esinevad peamiselt Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna õppejõud, eesmärgiks tutvustada projektipartneritele Eesti käsitöö õpetamises ja uurimises hetkel aktuaalseid teemasid ja tegevusi ning leida seeläbi uusi distsiplinaarseid koostöövõimalusi Soome kolleegidega.

16 seminaril tutvustatakse külalistele Aimla mõisa töötubade arendusplaane ning juba tegutsevaid Olustvere mõisas asuvaid käsitöötubasid.

Seminaril toimub ka käesoleva võrgulehe pidulik käivitamine:)

Värsket infot seminari kohta küsi otse korraldajalt:

 

Madis Rennu,

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. , T: 50-23176