Kivi

Kivi

 MG 1749-1024

Erilise kujuga, just selleks tööks mõeldud "kirvega" on väiksemate maakivide poolitamine suhteliselt hõlbus ja kergesti õpitav töö. Urmas Volmeri foto.

Kivil ei ole ranget teaduslikku definitsiooni ning sõna "kivi" on mitmetähenduslik. Enamasti peetakse kivi all silmas tahket mineraalset agregaati, mis on liivaterast suurem. Suurimad Eesti kivid on liustiku poolt siia toodud rändrahnud. Kivi ja kivimi vahet võib näha ka nii, et kivi on konkreetne füüsikaline keha, kivim aga on teatud kehade klass. Näiteks graniit on kivim, graniidist tehtud tänavasillutiskivi on aga kivi. Kätte saab võtta kivi, kuid mitte kivimit. Kätte saab võtta ainult kivimi näidise. Kivi saab selles tähenduses võrrelda juustutüki, kivimit aga juustusordiga.


Mõnikord kasutatakse sõna "kivi" siiski teadusliku termini "kivim" rahvapärase sünonüümina.
Kiviks võidakse pidada ka mitmesuguseid mineraale. Näiteks nimetatakse vääriskiviks enamasti mineraale, mitte kive.
Liitsõna osana on sõna "kivi" teaduskeeles kasutusel: näiteks "kivikülv", "rändkivi", "kivimeteoriit" jne.
Kivid ei pea olema tingimata looduslikud: ka telliskivi on kivi. See, kas kivim peab olema looduslik, on vaieldav.

Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum.
Definitsioon ei saa läbi ilma eranditeta, sest kivimiks võib olla ka tahke orgaanikat sisaldav kogum, näiteks kivisüsi. Kivimid ei pea olema tingimata kristallilisel kujul. Näiteks obsidiaan ehk vulkaaniline klaas ei oma kristallstruktuuri.
Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö. Kivimid koosnevad enamasti mitmest, harvemini ühest mineraalist. Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid. Kivimirühmade piires eristatakse tekke, mineraalse ja keemilise koostise, struktuuri ning tekstuuri alusel mitmesuguseid kivimtüüpe. Näiteks rabakivi, kvartsprofüür, savikilt jne. Kivimi värvus, tihedus, poorsus, kõvadus ja teised omadused olenevad tema mineraalsest ja keemilisest koostisest, struktuurist ja tekstuurist.
Tard- ja moondekivimid moodustavad maakoorest 95%, kuid maapinda katavad 75% ulatuses settekivimid. Põhjus on selles, et settekivimid paiknevad maakoore ülaosas. Allpool asuvad kivimid on kas moondunud või kristalliseerunud magmast. Eestis moodustavad settekivimid pealiskorra, tard- ja moondekivimid aga Proterosoikumi vanusega aluskorra.
Kivimite uurimiseks kasutatakse ka elementanalüüsi ja mikroskoopilist petrograafiat. Kristalsete kivimite koostist, ehitust, muutumisi ja omadusi uurib petroloogia, settekivimeid litoloogia.
Kivimeid kasutatakse keemiatööstuse toorainena (näiteks põlevkivi), metallurgias (näiteks lubjakivi), ehitusmaterjalidena (näiteks graniit) jne.

Ülevaade enamlevinud kivimeist

Tardkivimid tekivad magma tardumise tulemusena. Olenevalt sellest, kas magma tardub sügaval maakoores või maapinnal, eristatakse süvakivimeid ning vulkaanilisi kivimeid. Levinud süvakivimid on graniit, granodioriit, dioriit, gabro, peridotiit, süeniit jne. Levinud vulkaanilised kivimid on basalt, andesiit, datsiit, trahhüüt, pimss, rüoliit, obsidiaan, tuff jne.

Settekivimid on tekkinud olemasolevate kivimite murenemissaaduste kuhjumisel ning mattumisel. Suurima levikuga settekivimid on savikilt, liivakivi ja lubjakivi. Esineb ka põlevaid settekivimeid, näiteks kivisüsi, põlevkivi, mida kasutatakse fossiilsete kütustena. Omaette grupi moodustavad evaporiidid ehk vesilahustest keemiliselt settinud soolad, näiteks kivisool.
Moondekivimid on sette- ja tardkivimite kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerumise tulemusel tekkinud kivimid. Levinud moondekivimid on marmor, gneiss, sarvkivi, kristalne kilt, kilt jne.

Põhjalik ülevaade Eesti geoloogiast: http://sarv.gi.ee/geology/

 

LINKE:

http://www.nokitse.ee/failid/pdf/vundament%20ja%20sokkel.pdf

Asjalik artikkel pae- ja maakivist tehtud vundamentide ja soklite remondist ja hooldusest.

http://www.geoeducation.info/geoturism/randkivid.php

Tihedad ent kokkuvõtlikud artiklid rändkividest ning kohalikest paekividest.

www.agri.ee/public/juurkataloog/MAAELU/MAK/buklett5.pdf

- Põllumajandusministeeriumi buklett selle kohta, kuidas rajada, taastada ning hooldada kiviaedu.

http://www.eestiloodus.ee/artikkel3569_3538.html

http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=1688

- Eesti Looduse artiklid kiviaedadest enne ja nüüd.

www.lossikivi.ee - näitena üks ettevõte, mis tegeleb looduskivimaterjalide kaevandamise, töötlemise ja müügiga. Kodulehe väärtuseks on väga erinevate maa- ja paekiviliikide kirjeldused ja pildid.

http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=237:n-itus-mis-v-rib-k-nlaid&catid=6:kunst&Itemid=10&issue=3195

Eesti maakivi on kasutatud ka ehtekunstnikud. Sirbi artiklis 2008 aasta näitusest viited mitmetele kunstnikele.

Linke maakiviga tegelevatele ettevõtele:

http://www.maakivi.com/ - Maakiviehitised, kaminad, vundamendid ja soklid. Ülevaade toodetest ning galerii teostatud töödest.

http://maakivi.eu/ - Ander Kivi OÜ Maakivist teed ja fassaadid. Maakivide lõikamine ja killustikuks purustamine.

http://www.eestikivi.ee/ - sillutiskivid ja murtund maakivid. Müük ja paigaldus.

http://parim.ee/koduleht/kivikaru-ou maakivi müük ja paigaldus, sh gabioonid ehk kivikorvid..

http://stoneplus.ee/ - kohalikust ja välismaisest toorainest looduskivide müük, töötlemine ja paigaldus.

 

PAEKIVI ehk LUBJAKIVI, üks Eesti olulisemaid maavarasid, on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim.

Mineraloogiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiidist. Lisanditena võib esineda savimineraale, kvartsi, dolomiiti, glaukoniiti, püriiti, hematiiti, götiiti jne. Keemiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiumkarbonaadist (CaCO3).

Paekivi on kasutatud iidsetest aegadest saadik kalmete, hoonete ja kindlustuste rajamisel ning paest on ka suurem osa riigi tähtsamatest arhitektuurimälestistest, sealhulgas UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Tallinna vanalinn.

Paekivi on hõlpsasti töödeldav ning aegade jooksul on sellest valmistatud kauneid skulptuure. Viimasel ajal leiab paas edukalt kasutamist hoonete sise- ja välisviimistluses ning isegi ehete valmistamisel.

Alates 4. maist 1992 on paekivi Eesti rahvuskivi.

 

KASUTUS:

Paekivi kasutatakse lubja tootmiseks, tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, paberitööstuses, metallurgias, ehitus- ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks.

Karbonaatseid kivimeid kasutatakse heitvee puhastamiseks, suitsugaaside desulfeerimiseks, mineraalvati tootmiseks, kõrge valgesusega täitematerjalide valmistamiseks jne.

Värvilises metallurgias ja mustas metallurgias kasutatakse lubjakivi räbustina ja tehnoloogilise toorainena: lubjakivist saadud lubjaga floteeritakse maaki.

Põllumajanduses kasutatakse lubjakivi, järvelupja ja dolomiiti happeliste muldade neutraliseerimiseks. Samuti kasutatakse lubjakivi ja järvelupja mineraallisandina loomade ja lindude söötmisel.

 

KÄTTESAADAVUS:

Peamised-tuntumad paemurrud, kust murtud kivi või selle töötlemissaadusi on tarvitatud ulatuslikumalt suuremate ehitiste püstitamiseks mitte ainult murru lähikonnas, vaid ka kaugemal. Andmed seisuga 01.01.1992:

* Harku – lubjakivi, ehituskivi, ehituskillustik
* Väo – lubjakivi, ehituskivi, ehituskillustik
* Maardu – lubjakivi, ehituskivi, ehituskillustik
* Kunda – lubjakivi, ehituskillustik ja tsemendi tooraine
* Narva – lubjakivi, ehituskillustik
* Padise Paemurrud – lubjakivi, ehituskillustik ja tehnoloogiline kivi
* Rummu – lubjakivi, ehituskillustik ja tehnoloogiline kivi
* Anelema – dolomiit, ehituskillustik ja klaasi tooraine
* Pajusi – dolomiit ja lubjakivi, ehituskillustik
* Karinu – dolomiit, ehituslubi
* Kaarma – dolomiit, viimistluskivi
* Hellamaa – dolomiit, klaasidolomiit
* Koguva – dolomiit, ehituskillustik
* Kogula – lubjakivi, ehituskivi, ehituskillustik

Allikas: Vikipeedia.


PAEKIVIGA SEOTUD LINGID:

http://www.tamsalu.ee/paemuuseum/ - Porkuni paemuuseum aastast 1992. Kena ja inforikas veebileht, hulgaliselt paekivialast infot.

http://www.geoeducation.info/geoturism/paekivi.php

Kokkuvõtlik artikkel kohalikest paekividest.

TTÜ GEOLOOGIA INSTITUUT: http://www.gi.ee/ 

http://www.ungrukivi.ee/- suurettevõte, mis kaevandab Ungru kandi paemurdudes; erineva töötlusastmega paekivitooted aj killustik.

http://www.paekivi.ee/ - OÜ Põhjakivi Erinevate tehnoloogiate abiga ja erineva kvaliteediga paekivitooted.

http://www.linnakivi.ee/est/Veebi-avaleht - Pärtli Paas OÜ Pärtli talu paemurrus murtakse paasi käsitsi. Töötlemine, müük ja paigaldus.

http://www.revalstone.com/ - endise nimega Saare Dolomiit-Väokivi. Ambitsioonikas suurettevõte, rikkaliku infoga koduleht.