Paju

Lisainfo: Lisatud Reede, 02 Juuli 2010 10:07; Viimati uuendatud Teisipäev, 21 Jaanuar 2014 09:08

Tutvustus

Punumine on olnud aastatuhandeid inimest saatnud käsitöö osa ja tarbeesemete valmistamise moodus. Punutud on nii kalapüügivahendeid, seinamaterjali, aedikuid, korve, kui ka kõike muud vajalikku ja ilusat. Punumine on rõõmu valmistav ja arendav tegevus. Selle tegevuse käigus saab valmistada nii lihtsaid kui ka väga keerulise tehnikaga ja kujuga esemeid. Punumine sobib nii naistele, meestele kui ka väiksematele.

Punuda saab; korve, karpe, pergolaid, taimetoestusi, muid välis- ja sisedekoratsioone, vaase, kandikuid, pildiraame, lambivarje, kohvreid, laudu, toole, aedikuid jne jne.

Materjali kogumine ja töötlemine

Punumismaterjali vahvaim korjamise võimalus on materjali kogumine loodusest.

Kvaliteetse materjali saamiseks tasub vitsu koguda kohast, kus puud pole väga lopsakad ja kus pinnas pole eriti niiske. Nii saab sitkema materjali. Korjata tasub üheaastaseid sihvakaid kasve, mis on väikeste pungadega ja väikese säsiga. Pajuvitsu võib varuda pea aastaringselt, kuid parim on korjata materjali sügisest varakevadeni kui lehed ei ole veel puhkenud. Kevad, kui kasvuperiood on alguses tuleb koor hästi lahti. Pihlakat, kaske ja kontpuud võib väga hästi kasutada aasta läbi, teised materjalid muutuvad pärast lehteminekut hapraks.

Suuremaid koguseid koorimata pajuvitsu võib lühikest aega hoida varjulises kohas niiske riide all või otsapidi niiske turba sees. Vitsu kooritakse alates jämedamast otsast, tõmmates selle läbi koorija koonilise pilu. Pärast koorimist kuivatatakse vitsad välisõhu käes. Päikesepaistel pleegivad vitsad (paju) kenaks valgeks ja kuivavad ka kiiremini. Vitsad laotatakse õhukese kihina maapinnast pisut kõrgemal asetsevale alusele. Ööseks tuleb nad kinni katta, et nad ei märguks. Katuse all kooritud ja märgu vitsu ei tasu kuivatata, kuna need kaotavad selliselt oma väljanägemist. Mida kiiremini vits kuivab, seda väärtuslikuma punumismaterjali sellest saab. Pärast kuivatamist tuleks vitsad sorteerida erineva jämeduse ja pikkuse alusel. Pikemaid ja jämedamaid vitsu kasutatakse lõhestatult ja hööveldatult ehk nn. lamevitsana peenemate korvide, karpide ja vakkade valmistamiseks. Lühem täisvits e. ümarvits on vajalik vastupidavamate korvide ja esemete valmistamiseks. Kuivatatud kultuurpajuvitsu saab kasutada pärast soolases vees leotamist. Metspajuvitsu tuleks kasutamiseks keeta soolases või vähese nuuskpiirituse lisandiga vees.Valmislõigatud vitsu säilitatakse suurtes kimpudes kuivas jahedas ruumis.

Kadakaoksad on tugevad ja peavad tunduvalt kauem vastu kui pajuoksad.
Tammevitsad on hästi painduvad. Kõige parem on noore, kuni 1,5 m pikkuse tamme tüvi. Tüvi lõhestatakse neljaks, igast neljandikust saab neli või enam vitsa. Kuivanud vitsa peab enne töötlemist tublisti leotama. Vitsa kiskumist alustatakse ladva poolt, noaga tehakse ots lahti ja sikutatakse pinnud. Peenemast otsast võetakse ainult kaks pindu.
Sarapuuoksast võetakse ainult koorealune pind, seega ainult viimase aasta kasv. Oksa sisemus on tuim ja rebeneb punumisel. Kooritud sarapuuvitstest korvil on ilus loomulik läige.
Toomingavitsad kooritakse ja lõhestatakse. Vitsa ots tehakse noaga lahti, oluline on tõmmata ühtlaselt ja võrdse tugevusega oksa ja lõhestatavat pindu üksteisest eemale. Kui tõmbate ainult pinnust ja hoiate ülejäänud oksa paigal, jookseb pind maha ja jääb liiga lühikeseks.

Punumiseks sobivad veel: tamm, saar, remmelgas, lepp, lehis, pappel, sirel, humal, luuderohi, haab, roog, sarapuu, õlg, pärn, kuusk, mänd, kontpuu, viljapuud, kasetoht jne.

Pajule kui enamlevinud punutismaterjalile tugevaks alternatiiviks on toomingas, mis mitme omaduse poolest on pajust üle. Toomingas kasvab aeglasemalt ja on seega tihedam, ilmastikule ja ka kasutusele vastupidavam.

Muud punutismaterjalid

Väga hea punumismaterjal on juured, mis on võetud liiva või turbamaal üksikult kasvavatelt puudelt. Selliste puude juured on ühtlased ja pikad. Suuremas koguses saab juuri varuda tormimurrust, äsjastelt raielankidelt ja metsa harvendamisel tekkinud kändudelt. Kasutatakse nii sitkeid kuusejuuri kui ka, männi-, kadaka-, kase-, paju- ja toomingajuuri.

Juuri säilitatakse sarnaselt pajuvitstega.

Lisaks vitstele ja juurtele on vaja korvide sangade, ribide ja võrude jaoks jämedamaid, tugevamaid ja painduvaid ühe- või mitmeaastasi ilma harudeta vitsu, keppe ja pulki. Nendeks sobivad pihlaka-, paju-, sarapuu- ja toomingakasvud ning kadaka- ja kuuseoksad. Tavaliselt varutakse ja töödeldakse neid vahetult enne töö algust. (Valeria Taubel, lk 7-10)

Korvide valmistamiseks kasutatakse nii koorimata kui kooritud vitsu. Igapäevaseks kasutuseks annab koorimata vits kestvama tulemuse.

Tööriistad ja vahendid

Korvipunumisel on vaja mitmesuguseid tööriistu;

*Nuga (puss)- materjali kogumiseks, vitsaotste teritamiseks, parajaks lõikamiseks jne.

*Aasaga orad- punutises vitste kokkusurumiseks ja haamri abil kokkulöömiseks, korvi ääre maha keeramiseks ja vitstele õige suuna andmiseks. Peab vitste vahelt läbi minema ilma neid vigastamata.

*Naaskel- erinevate avade tegemiseks punutisse.

*Aiakäärid- esemete viimistlemiseks. Juurte ja vitste kogumiseks.

*Tangid- traadi tükeldamiseks ja painutamiseks, ning naelte välja tõmbamiseks.

*Haamer/kloppimisraud- punutise ühtlaseks tagumiseks, et saavutada soovitud kuju (soovituslikult suur puuhaamer või metallist lapik kloppimisraud)

*Koorimispulk- V-kujulise teravate servadega sisselõikega puupulk, millega kooritakse vitsasid.

*Vitsalõhestajad- kõvast puust või metallist, kruvikeeraja (lapik, ristpea) otsa meenutavad tööriistad, millega vastavalt vits ettelõigete abil kaheks, kolmeks, neljaks, viieks või kuueks lõhestada. Lõhestatud vitsu hööveldatakse lõhestatud poolt.

*Vitsahöövel- vitsale vajaliku paksuse andmise tööriist. Lihtsustatult, klotsi külge kinnitatud tera, mille vahelt tõmmatakse vits läbi, seni kuni saavutatakse vajalik vitsa paksus.

*Servaja- metallplaadike, milles on erineva suurusega terava servaga augud, hööveldatud vitsa laiuse ühtlustamiseks (hööveldamine ja servamine käivad käsikäes).

*Paindepakk/vormipakk- selle abil painutatakse vitsale vajalik kuju. Paindepakke on vaja, et koolutada korvile paljude ühesuguste rõngaste, ribide ja lookade kuju.

*Nöör/traat- vitsaotste kinni sidumiseks.

*Väikesed naelad kinnitamiseks.

Viited ja lingid:

http://ilkarimov.wix.com/willow-work#!home/mainPage - Pajupunutiste firma leht

http://www.erm.ee/et/Avasta/Rahvakultuur/Toovotted/Punutised - ERMi leht punutistest

http://www.nativetech.org/cattail/cattail.htm - Põhja-Ameerika indiaanlaste punutised

http://www.parnupostimees.ee/778142/urbaniseerunud-laastmarsiga-mine-voi-randa/ artikkel Maarja Magdaleena Gildi käsitöömeister Margus Rebasega (ajaleht kui punutismaterjal)

http://www.kultuur.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=365&Itemid=425 -

Margus Rebase punumiskoolitus Tallinna Rahvaülikoolis

Kasutatud kirjandus:

Punumine pajuvitstest ja teistest looduslikest mateerjalidest, Christina Sjöberg 2004

Vitspunutised, Valeria Taubel 1989