Vill

Vill

IMG_KOTT_JA_MALELAUD_VILLASED

 

OMADUSED:

Villaks nimetatakse mitmesuguste loomade (lammas, kits, küülik jm.) ketramiseks kõlbulikke karvu, mis on saadud pügamisel või kammimisel. 
Villal on mitmeid väärtuslikke omadusi. Vill on suhteliselt kerge ja elastne, värvub hästi, on hügroskoopne ja laseb hästi läbi õhku ning ultraviolettkiiri. (K.Jaam "Lambakasvatuse käsiraamat" 1984)

Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistuse kodulehelt http://www.pikk.ee võib leida järgnevat:

Lambaid pöetakse vähemalt üks kord aastas, et saada nendelt pikka, ühtlast villa. Hea vill peab olema vähemalt 9 cm pikk (pöetud vill jääb lamba seljas olevast villast lühemaks). Pärast lamba pügamist laotatakse villak, lõikepind allapoole, lauale ja korjatakse sellest välja õled, heina- ja sõnnikutükid ning muu suurem praht, samuti eraldatakse lühike jalgade, pea ja sõnnikune vill. Villak rullitakse, selleks keeratakse villaku mõlemad küljed kahekorra (saastunud pind jääb sissepoole) ja rullitakse alates sabapoolt peapoole. Kokkurullitud villak pannakse kotti, kaalutakse.

Pöetud vill sisaldab rasuhigi, niiskust, söödaosi, tolmu, liiva, sõnnikut (33…55%). Normaalseks võib pidada kui 10 kg pöetud villast saab 5…6 kg puhasvilla. Puhasvilla hulka protsentides saastasvillast nimetatakse puhasvillamääraks e rendemendiks.
Lamba villal kui toorainel on mitmeid väärtuslikke omadusi võrreldes keemiliste kiudainetega. Vill on suhteliselt kerge ja elastne, värvub hästi, on hügroskoopne ja laseb hästi läbi õhku ja ultraviolettkiiri. Villaste esemete valmistamisel on oluline, et vill oleks hästi kedratav ja kudumiseks sobiv.

Villkarva värvus võib olla valge, must, hall või pruun. Kõige rohkem saadakse lammastelt valget villa. Maailmaturul on valge villa hind  kõrgem, sest selle kasutamisotstarve on  laiem. Kohalikel turgudel (ka Eestis) võib aga pigmenteerunud villakul olla isegi kõrgem hind, sest turul on hinnatud originaalvärviga hall, must ja pruun lõng.

 

KASUTAMINE, sh asjakohaseid linke:

Lambavill on maailma tekstiilitööstuses tähtsaim tooraine, millest valmistatakse täis- ja poolvillaseid riideid, vaipu ning mitmesuguseid villaseid esemeid.

Neid, kes Eestis villase käsitööga tegelevad, on väga palju, samuti leidub ka väga häid ja inforikkaid veebilehekülgi.

Mõned näited - lambakasvatajad, kes lisaks lambakasvatusele enda lammastelt saadud villast ka käsitööd teevad ning lahkesti villaalast infot jagavad:

http://www.maavillane.ee ; http://www.murese.ee ; http://www.lambawark.ee

Mõned Eesti moeloojad kasutavad lambavilla väga edukalt:

http://www.lviira.com ; http://kristelkuslapuu.com

Lambavilla võib kasutada ka soojustusmaterjalina:

http://www.juured.ee/main.php?lang=et&pg=pages&id=113

Vt ka Viljandi KA tudengite tekstiili- ja nahatööriistade uurimistalgute raames valminud üliõpilastöid.

 

KÄTTESAADAVUS:

Kõige mõttekam oleks osta lambavilla otse talunikult. Eesti Lambakasvatajate Seltsi kodulehelt võib leida liikmete nimekirja maakonna kaupa, mis võib lähima lambakasvataja ülesleidmisel abiks olla: http://www.lammas.ee/est/liikmed/

Kui vill on kätte saadud ja tarvis seda lõngaks teha, siis siit võib leida infot Eesti villavabrikute kohta: http://www.lambawark.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=74&Itemid=84

 

Lehekülje jaoks aitas materjali koguda Anu Arm, Viljandi KA rahvusliku ehituse üliõpilane.