Kunstnikud

Antu Ott - mees kalanahkade keskelt

 

antu_ott_ja_kalanahad

Võrtsjärve lähistel Leie küla korrusmaja koridoris lõhnab tuntavalt kala järele. Siiami tõugu kass Miisu kõnnib huvitatult edasi-tagasi. Tema naabrimees Antu Ott on seina najale tõstnud kolm suurt pilti. Nendest see lõhnabukett õhku imbubki. Härra Ott valmistab oma taieseid nimelt kuivatatud kalanahkadest.

Korteris on Antu Otil toatäis pilte, maamajas Oiul teist sama palju. Üle tosina aasta on mees kalanahakunsti viljelnud, näituseidki mitmel pool Eestis püsti pannud.

Kuigi kunstnik Ott on ka ise kalamees, saab ta toornahku kalatsehhist, kokkuostjatelt ja tuttavatelt kaluritelt. Enne kui kunstitööga pihta hakata, tuleb materjal puhtaks rookida, soolata, pesta ja kuivatada.

"Nahad kuivavad nööril nagu pestud pesu," ütleb mees. "Aga üle ei tohi ka kuivatada, muidu keeravad end toruks kokku ja siis on asi nahkas."

Antu Oti lemmiknahad on tulnud külmsuitsutatud vikerforellide seljast.

"Üks tuttav tõi kunagi Soomest, ilusa kuldse jumega, roosakas vööt küljel. Ja Norrast olen saanud lõhet, 180 nahka. Lõhe on ainus, mis jääb pildil sädelema," kiidab mees parimaid materjale. "Heledamad taustad on latikast, soolamata hauginahad ei lähe halliks, vaid jäävad kontrastsed, neist tulevad puutüved, pilved ja lained."

Kalanahad annavad oskuslikult kokku liimides palju värvivarjundeid. Lisaks nahkadele lähevad käiku ka uimed ja lõpused.

"Uimedest võib teha puid-põõsaid, linnutiibu ja lilli, lõpustest saab ilusaid roose kokku panna," teab meister. Ühte pilti teeb mees vähemalt kolm päeva. Kui töö lõpuks laki alla läheb, kaob ka tugev kalalõhn.

Parim kala kulinaarsest vaatepunktist on Antu Oti meelest koha. Koha tagumisest seljauimest on valmistatud ka kalakuningas Vladislav Koržetsi uhked vuntsid.

 

Allikas: Maaleht.